Kes ei teaks Volkswageni “Põrnikat”? Põrnikas, ametliku nimetusega Volkswagen Type 1 oli ökonoomne väikeauto, mida tootis Saksa autovalmistaja Volkswagen aastatel 1938 kuni 2003. Kokku üle 21 miljoni toodetud eksemplariga oli see õhkjahutusega tagaveoline auto kõige pikemalt tootmises olnud ja kõige suuremas koguses toodetud auto maailmas. Ja on seda tänaseni. Põrnikas projekteeriti Ferdinand Porcshe poolt juba 1930-ndate aastate alguses ja seda algselt Zündappi tellimisel.1933 andis Adolf Hitler isiklikult korralduse disainida ja anda tootmisesse “Auto igale Saksa kodanikule”. Ja sellest sai Põrnika lugu alguse. Esimesed eksemplarid valmisid veel enne sõda, kuid massitootmise alguse katkestas halvenev olukord sõjatandril. Uue hooga algas tootmine peale sõda ja lõppes alles 2003. aastal Brasiilias. Nende pikkade aastate jooksul tehti päris palju muudatusi, kuid auto põhikontseptsioon säilis alati samana. Veel 1951.a. oli auto tootmises praktiliselt sellisena kui ta oli projekteeritud. Algaastate autosid iseloomustas omapärane kaheosaline tagaaken ja ega selliseid tänavapildis enam ei kohta, põhiliselt ainult muuseumides ja vanasõidukiüritustel. Need algperioodi kaheosalise tagaaknaga Põrnikad on täna Saksamaal väga nõutavad autod tänu oma kohale Saksa ja kogu Euroopa autoajaloos, samuti ka tänu oma äärmisele töökindlusele ja vastupidavusele. Auto saabus meile dekomplekteeritud veereva kerena, mille plekitöö oli piiri taga põhiosades valmis tehtud. Selle auto juures kujunes ootamatuks probleemiks detailide omavaheline sobivus. Kuna katus oli vahetatud, samuti mitmed auto struktuurosad, läks päris palju aega uste sobitamisele katuserennidega, samuti kogu esiosa paikasättimisega. Aga tundub, et õnnestus ja edasi läks tööjärg kindlaksmääratud rada pidi – kui kere oli lõplikult puhastatud, krunditi kogu auto ning detailid seest ja väljast Standox Washprimer 1:1 kahekomponentse happekrundiga, selle peale kanti märg-märjale Strandox Non-Stop Füllprimer isoleeriv-täitekrunt ja peale krundikihtide korralikku kuivamist võis alustada pahtlitööga. Kuna auto pidi tulema läikiv must ja kasutama pidi pinnavärvi, nii nagu algupäraseltki tehases, olid nõudmised eeltööle kõrged. Väikseimgi viga on sügavmustal klaveripinnal kohe näha. Peale esimest proovivärvimist ja esinenud defektide kõrvaldamist sai auto lõpliku pinnakatte Standocryl VOC pinnavärvi näol. Välja tuli üks väga nägus väike läikiv Põrnikas, mis tänaseks peaks juba sõidus olema.