Meil on viimase aasta jooksul olnud väga põnev oma klientidele ja külastajatele näidata üht autot oma töökojas, mille marki ja päritolu pole praktiliselt keegi suutnud ära arvata. See auto on DKW F93 aastast 1958, mida Soomes sel ajal “Donau” nime all müüdi, kuna keerulised suhted Nõukogude Liiduga ja litsentsivaidlused Auto-Unioni ning IFA vahel ei võimaldanud Lääne-Saksa tootemärgi alla seda autot Soomes müüa.Tegu on äärmiselt huvitava autoga, mis on tegelikult toodetud Düsseldorfis, ajal mil DKW koos Auto Unioniga kuulus Daimler-Benzile. Seega, võib öelda, et tegu on Mersu tehases toodetud Audi eelkäijaga. Autol on 1000 cm2 vesijahutusega kolmesilindriline kahetaktiline mootor ning lisanimetusena kasutati lühendit “3=6”, ehk siis Auto Unioni kahetakti spetsialistide väitel käib 3-silindriline kahetaktiline mootor sama ühtlaselt kui 6-silindriline 4-taktiline. Mine sa tea!

See konkreetne auto jõudis meieni Soome omanikult, kelle peres auto algusest peale on olnud. Omanikul oli konkreetne soov – auto täisrestaureerimine võimalikult algupäraseks. Auto tundus pealt vaadates kobe, veidi roostet põhjas ja tiibade servades, aga muidu enamuses veel originaalvärviga. Kuid seekord me eksisime päris kõvast. Töö algas suurte puhastamistalgutega, sest tublid soomlased olid oma väärt sõiduki altpoolt aastate jooksul mingi suusatõrva taolise massiga kõvasti kokku määrinud, mis ei tahtnud mingi valemiga ära tulla. Kuna ei keemia ega ka mingi prits seda möga maha ei võtnud, jäi ainsaks võimaluseks käsitsi kraapimine. Kui auto oli osadeks võetud ja osad suusatõrvast puhtaks kaabitud selgus karm tõde – praktiliselt kogu auto, va. katus, kapott ja tagaluuk, vajasid maastaapset plekitööd kuna roosteuss oli oma pesa kõikjale teinud. Lisaks pole sellisele autole saada ühtegi plekiosa ega remontpaneeli, niisiis oli hea võimalus kätt harjutada ja kõik detailid käsitsi valmistada. Tänu meie oskuslikule meistrile Vello Prossile ja suurepärasele seadmepargile, mida töö käigus veelgi täiendasime, õnnestus kõik suurepäraselt – uued karbid, osaliselt uus põhi, sisekoopad, kõik tiibade kinnituspinnad ja pooled tiivad jne. Äralõigatud osi kogunes suur kastitäis ning 1 ja 1,5 mm spetsiaalset külmvaltsplekki kulus mitu tahvlit. Kõik keevitused said tehtud nii nagu algupärased – punktkeevitus, kus vaja ja gaasikeevitus, kus vaja. Kerepaneelide remondil kasutasime loomulikult ainult serv-servaga täiskeevitust ja olenevalt detailist ning asukohast sai see töö tehtud kas Inverter -TIG-keevitust või traditsioonilist gaasikeevitust kasutades. Viimistlus keretinaga nii nagu ka autotehases kunagi. Nii on võimalik viia ka pahtli kasutamine minimumini ja valmis auto väärtus koos protsessi fotodega on oluliselt suurem. Selle auto juures omandasime taas mitmeid plekitöö nüansse, millega me enne tuttavad polnud ja valmistasime ka hulga rakiseid, mida ka edaspisi edukalt kasutada saame. Nii et väga õpetlik protsess.

Kui plekitöö valmis, tellisime autokere täieliku puhastuse seest ja väljast soodapritsiga. Peab tunnistama, et puhastusprotsess oli väga aeganõudev (loe: kallis), aga tulemus oli seda väärt – täiesti puhas plekipind ilma mingite kahjustusteta. Oluline on teada, et soodapritsiga puhastatud pinda otse värvida hästi ei saa, pind tuleb enne lihvmasinaga P120-P180 karestada ja hoolikalt puhastada, muidu tekib kergesti nakkuvusprobleeme. Lõpuks sai kõik pindrooste ja veel allesjäänud sügavam rooste eemaldatud klaaskuulipritsimise teel – see on parem meetod kui liivapritsimine, kuna pind jääb väga puhas ja sile ning ei ole vaja puhastada liivapritsimisest pinnale jäävat silica-kihti.

Seni kuni kere koos spetsiaalse alusega maalrite käes viibis, said ka raam ja sillad puhtaks pritsitud, krunditud ja värvitud Standofleet HS-pinnavärviga. Kõik poldid ja kinnitusvahendid puhastasime klaasikuulikapis ja lasime galvaniseerida. Üritame alati kasutada nii palju algupäraseid kinnitusvahedeid kui võimalik. Autentsete poltide, kruvide leidmine vähelevinud automudelitele on nimelt väga keeruline, aga just pisiasjad on need, mis eristavad hea väga heast!

Maalritel kulus auto värvimiseks u. 250 tundi ja tulemus sai suurepärane. Tagasihoidlik sinine metallikvärvitoon, mis vastab täpselt algupärasele, leidus Standoxi 60-ndate Mercedese värvivalikust ning sai värvitud STANDOBLUE-süsteemis. Tulemus viimistleti Standocryl VOC 2K Klarlack lakki kasutades. Auto ootab hetkel osalist komplekteerimist meie juures teise korruse autohoidlas.

Kui värvipind oli lõplikult kuivanud, tõstsime kere tagasi vahepeal täielikult restaureeritud raamile. Enne kere paigaldamist uuendasime kõik laagrid, piduritorud, tihendid, vedrude puksid ja amordid ning komplekteerisime raami ja sillad uuesti galvaniseeritud kinnitusvahenditega. Osade leidmine sellele autole on paras peavalu. Lõpuks saime siiski kõik, mis vaja, nipet-näpet tuli ka ise näpu vahel valmistada. Auto kere paigaldus läks lihtsalt kuna olime selleks korralikult ette valmistunud. Uued kummipuksid kere ja raami vahele, läikivad poldid oma kohtadesse ja valmis!

Kuna omanik palus kere komplekteerida samasse seisu, mis ta oli meie juurde tulles, jäi laepolstri valmistamine ja paigaldus, klaaside paigaldus ning uste komplekteerimine samuti meie ülesandeks. Nende tööde peale kulus mitu head nädalat, kuna praktiliselt ükski uus kummidetail ei sobinud ja pidime enamus neist ümber tegema või asendama. Lõpuks aga õnnestus kõik ning oligi aeg omanikud autole järgi kutsuda. Enne seda eemaldasime veel värvkattelt viimased pisivead ning katsime auto pinnad kaitseks Meguiar´s-i parima püsivahaga ULTIMATE WAX. Omanikule panime samuti autoga kaasa komplekti Meguiar´s-i professionaalseid hooldusvahendeid, millega oma auto pindade eest tulevikus hoolt kanda. On hea meel tõdeda, et omanikud jäid autoga väga rahule, enamgi veel – vaadates autot arvasid nad, et ega järgmisel kevadel veel sõita ei saa kuna tase on nii kõrge, et nüüd on vaja kord juba Soomes restaureeritud mootor samuti väljast uuesti viimistleda. Muidu tekkivat karjuv ebakõla…

On alati südant soojendav kui tajume, et vanasõiduki omanik sai oma raha eest just seda, mida lootis ja veidi enamgi. Just sellel põhinevadki pikaajalised kliendisuhted, mis sageli arenevad edasi pigem sõprussuheteks.